Algustähtede suurendamisest

Suur algustäht igas sõnas

Iga sõna esimene täht muutub suureks. Töötlemine toimub brauseris, ja tekst, mille kleebid, jääb väljale alles, nii et saad enne ja pärast võrrelda.

Tulemus on lihttekst. Vormindus nagu rasvane kiri või lingid tekstitöötlusprogrammist kaasa ei tule — lihttekstis sellist asja ei ole.

Täpsemalt sellest, mis toimub

Reegel on mehaaniline: tühikule järgnev täht muutub suureks. Nii saavad suurtähe ka „Ja“, „Või“ ja „Kuni“, ja neile eestikeelses pealkirjas suurtäht ei kuulu.

Eesti keel kasutab pealkirjades suurt algustähte pealegi palju säästlikumalt kui inglise keel — reeglina ainult esimeses sõnas ja pärisnimedes. Kasuta seda lähtekohana, mitte reeglina.

Mida peaksid teadma

Kontrolli tulemus üle, enne kui originaali asendad. Teksti automaatne töötlemine ei taba alati nii, nagu sa mõtlesid — eriti lühendite, pärisnimede ja võõrsõnade puhul.

Mõned tööriistad teevad kogu töö brauseris, teised saadavad päringu välisele teenusele. See tekst kirjeldab ainult koodis nähtavat käitumist ega taga, et mingi väline teenus on kättesaadav.

Korduma kippuvad küsimused

Miks väikesed sõnad saavad suurtähe?

Sellepärast, et reegel on puht mehaaniline ega tea, mida sõnad tähendavad. Paranda väikesed sõnad pärast käsitsi.

Kuidas käsitletakse sidekriipsu?

Sidekriipsule järgnevat sõna ei loeta siin uueks sõnaks. Kontrolli liitnimesid eraldi.

Kas midagi tuleb paigaldada?

Ei programmi ega laiendust. Ava leht brauseris ja kasuta seda kohe.

Kas saan mitut korraga töödelda?

Korda samme iga üksuse jaoks eraldi. Iga käivitus annab oma tulemuse, mille laadid alla eraldi.